Üldiselt on kalle piiratud sõiduki kiiruse alusel. Kui projekteerimiskiirus on 120 km/h, 100 km/h, 80 km/h, 60 km/h, 40 km/h, 30 km/h, 20 km/h, on kalde piirväärtus 3% kuni 10% ja maksimaalne kalle on lumistes ja külmades piirkondades. Soovitatav väärtus ei ületa 6%.
Maksimaalne kalle on 10%. Ametliku teabega tutvudes saime teada, et minu kodumaal saab kõnniteede kalde jagada põik- ja pikikaldeks. Põikkalde maksimaalne kalle ei tohi ületada 3% ja pikikalde maksimaalne kalle ei tohi ületada 10%.
Vastavalt teeklassile on madalaima klassi 4 maanteel maksimaalne kalle 9%. Kui see ületab, peate ootama välisteed. Paljud mägised teed on klassist väljas teed, mille kalle on kuni 20%. Mägimaastike teede töötlemine. Kui tee kalle on 6% piires, võib seda käsitleda tavalise teena.
Kalle on nõlva algus- ja lõpp-punkti kõrguste erinevuse ja selle horisontaalse kauguse suhe. Maksimaalne väärtus on 90 kraadi. Kalle on pinnaühiku järsuse ja õrnuse aste. Tavaliselt nimetatakse kaldepinna vertikaalkõrguse h suhet horisontaalkaugusesse l kaldeks tähega i. väljendada.
Maksimaalne pikisuunaline kalle 9% sobib madalal kiirusel sõitmiseks neljanda klassi maanteede mägistel ja künklikel aladel; maksimaalsed pikikalded 5%, 6% ja 7% sobivad arvestuslike sõidukiiruste 80, 60 ja 40 km/h korral.
